kruntide planeering, iseloomusta asukoht muust asustusest eemal. 1929.a loodis Asunduskomisjon, mis pidi valima riigi maadest asunduskõlbulikke maid, teostama planeerimis- ja maaparandustöid, rajama juurdepääsuteed, ehitama hooned ning lõpuks müüma soovijatele. Asundused rajati senisele metsamaale, riigipoolt tehti maaparandus, rajati teedevõrk ja koostati projektid. Asunudtalu said rajada Eesti kodaniku, kes suutsid sissemaksuna tasuda 10% krundihinnast. Eelistati perekonnainimesi, kuna need said oma tööjõuga hakkama. Lisaks asunduskohtale anti välja kuni viie hektari suurusi eluasemekohti põllutöölistele ja töölistele. Asunikutalud rajati mõisa põllumassiivile, taludele on iseloomulik lage ümrus. Asunikutalusid iseloomustavad suhteliselt väikesemahulised ja ratsionaalsed hooned. Kasutatu tüüpprojekte. Tihti rajati talud paarikaupa, et kokku hoia tee rajamise kulud. Propageeriti saviehitust kui kiiret ja odavat ehitusviisi, enamasti olid
Kas sellele on empiirilisi aluseid? Erinevatel perioodidel on kiired muudatused kuritegevuses, mida ei saa mikrotasemel seletada. Ühiskonna eesmärk on koostööd tagada. Kuna Durkheim oli sotsioloog, siis kuritegevusega tegelemine ei olnud talle otseseks huviks. Vaatles enesetappe ja jõudis seisukohale, et mehi on enesetapjate hulgas rohkem 2 kui naisi, üksikuid on rohkem kui perekonnainimesi. Suurem osa enesetappe leiab aset suvel linnas. Jõudis järeldusele, et enesetapud on seoses sotsiaalsete kontaktide nõrkusega. Durkheim tegutses selle sajandi aluses ja seetõttu ei pruugi kõik tema teooriad praegu paika pidada. Eestis tundub hetkel olevat maal enesetappe on rohkem. Ta püstitas 19. sajandi lõpul teesi, et kuritegevus on normaalne ühiskondlik nähtus. Inimeste kollektiivset teadvust ei ole võimalik sedavõrd unifitseerida, et nad alluksid