A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Te olete nüüd ühel või teisel viisil ohtlikul vaenlasel peos.»
Rääkides vaatas Athos tähelepanelikult teemantidest ümbritsetud safiiri, mida
dArtagnän kandis nüüd sõrmes kuninganna sõrmuse asemel, mis oli hoolikalt ehtekastikesse
asetatud.
«Te vaatate seda sõrmust?» küsis gaskoonlane uhkena selle üle, et võis oma sõprade
pilkude ette tuua nii kalli kingi.
«Jah,» ütles Athos, «see meenutab mulle üht perekonnaehet.»
«Ta on ilus, eks ole?» küsis d'Artagnan.
«Suurepärane!» vastas Athos. «Ma ei oleks uskunud, et võib leiduda kaks nii kauni
läbipaistvusega safiiri. Kas te vahetasite oma teemandi selle vastu?»
«Ei,» seletas d'Artagnan, «see on kink mu kaunilt inglannalt või õigemini mu kaunilt
prantslannalt, sest hoolimata sellest, et ma ei ole seda temalt küsinud, olen veendunud, et
ta on sündinud Prantsusmaal.»
«Selle sõrmuse saite te mileedilt