tom
VARVARA: Aga sina ju ei ole.
ALEKSANDER: Praegu loomulikult mitte. (Renne'ile) Ilu enne
mõistust.
ALEKSANDRA: Kas sa tuled, Mihhail?
TATJANA: (vastumeelselt) Jah, tuleb-tuleb.
MIHHAIL: (Ljubovile) Kas sa tahaksid teda üksinda saatma
minna, ilma teisteta...?
LJUBOV: (kähku) Ei-ei, lähme kõik koos.
ALEKSANDER: Perekonnadefilee! Taskurätikud lehvitamiseks ja
nina nuuskamiseks! (Renne'ile) Minu naine oli
kaheksateist ja mina olin nelikümmend kaks.
Mõistate, kuhu ma sihin? just siis, kui naisel
tekib tahtmine hakata üle aisa lööma, taipab ta, et
ainult natuke tuleb veel kannatada.
(Mihhail, Varenka ja Tatjana on üksi jäetud.)
MIHHAIL: No see nüüd küll ei lähe
annaabi.ee 
