"perekonnaballaade" - 1 õppematerjal

Eesti kirjanduse ajalugu I

meeleolu ja tunnetushaare ühekülgsem, eraldudes muust. Ridala võttis oma nägemuste edasiandmiseks kasutusele uusi sõnu murretest ja soome keelest, hilisemas luules täiesti äärmuseni EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 32 minnes. 1910-1920 luules iseloomulik ja Ridalal viljakaks kujunenud regivärsivormiline lüroeepika - eeposemõõtmeline "Toomas ja Mai" (1924) - sisaldades tähtsamaid eesti perekonnaballaade ja ka Ridala enda värsse. Marie Heiberg (1890-1942) esikkogu "Mure-lapse laulud" 1906 - luuletustes uue aja optimismi,vabadusmeeleolusid, sugestiivseid isiklikke elamusi, nukrameelsust, üksindustunnet. Kõneleb kodumaast ja selle saatusest Teine kogu "Luule" (1913) - teadlikum sümbolistlik kujutluslaad, kindlam värsitehnika. Igatsusnoot ikka kõrgel, kuid ebamäärasem, esile tõuseb alanduse- ja üksindustunne. Kindla