raamatuid välja andma, mille illustreerisid siis kas Grosz või Heartfield. Kollaazidel oli ka fotograafilisi detaile kasutatud, Heartfield kasutas fotosid ja filmimaterjale oma kunsti toormaterjalidena. Heartfield pani aluse fotomontaazile.Vene kunstnikud imetlesid Groszi ja Heartfieldi töid, maalikunst kuulutati surnuks. Rodtsenko ja Majakovski tegelesid fotomontaazi ja luulega. Rodtsenko lisas Majakovski luuletusele fotosid luuletuse esileedi Lilija perekonnaalbumist, kuid kasutas ka muid fotograafilisi allikaid, et nüansirikas ja pealetükkiv luuletus oleks võrdväärne visuaalse vormiga. Groszi lähteallikateks olid kubism ja futurism. Ta kujutlused on üsna tülgastavad, kuid need koos moodustavad suurepärase efekti. Samas on imelik, et K.Schwittersit ei võetud vastu dadaistide rühmitusse, arvati, et ta ei ole piisavalt poliitikakeskne. Schwitters aga oli hoopis oma lakkamatu
siis, kui vaatajal kujuneb suhteline arusaamine sellest, mida ta vaatab. Sõnumi leidmine hõlmab lõpuks ka kujutise looja kavatsuste ja arvamuste üle mõtisklemist ning järelduste ja otsuste toetamiseks piisava informatsioonihulga omandamist. Kunstiekspert loob ja väljendab oma seisukohti samamoodi, ainult erialases sõnastuses. (Yenawine 2005) Kuidas valida pilte? Nägemine ja vaatamine on suur nauding, avatud inimestena oleme rõõmuga valmis vaatama erinevaid kujutisi alates sõbra perekonnaalbumist ja lasteaiameisterdustest kuni moeajakirja ja muuseumide maailmakultuuri sedöövriteni välja. Niisamuti ei tohiks teoste valik klassis olla seotud kronoloogilise või ainult tunnustatud kunstiajaloo krestomaatiaga. Igas kooliastmes oleks huvitav valida võimalikult erinevatest ajastutest, erineva teema, stilisatsiooni ja abstraktsiooni astmega ja ka erinevatest tehnikatest töid, et õpilasel tekiks lai silmaring ja tundlik ,,nägemus"
annaabi.ee 
