Talupoja elu keskajal
jätkuma kogu talveks. Sotsiaalses mõttes asetses talupoeg isanda (senjööri) ja
külakogukonna vahel.
Töötav klass oli keskajal kõige arvukam ja just nemad tootsid valdava osa ühiskonna
rikkustest. Sellepärast valisingi oma referaadi teemaks just talupoegade elu.
1. TALUPOEGADE ÕIGUSLIK SEISUND
Üldjuhul kuulus Euroopa küla ühe või mitme isanda (senjööri) võimu alla. Maa jagunes sel
puhul kolmeks suureks osaks: esimene oli otseselt isanda kasutuses, teine oli jagatud
perekondlikekd rendikohtadeks, mis olid formaalselt või ka tegelikult päritavad, ning
kolmanda osa moodustas mets ja ühiskasutuses olev harimata kõnnumaa.
Oma maad lasi isand harida sulastel, palgalistel juhutöölistel. Vahel sunniti aga talupoegi
tegema teopäevi, milleks nad pidid kasutama omaenda härjarakendit. Hiljem hakkas
teopäevade kohustsus siiski vähenema, kuid igal poole ei kadunud need täielikult.
Teopäevade täieliku kadumise väljalunastamiseks pidid talupojad maksma teatud maksu
annaabi.ee 
