EESTI PEREKONNANIMED
kirjutada kolmel või neljal eri moel.
Vastu võeti rida seadusi olukorra parandamiseks. 1922. aastal anti perekonannimed
Petserimaa ja Eesti- Ingeri elanikele, kel need seni puudusid. 1927.aastal valmisid reeglid
vene nimede eestikeelsetesse dokumentidesse kandmiseks(Must 2000: 59,60). Samal aastal
sätestas Riigikohus, et vana kirjaviisi muutmine nimes on igapäevane tegevus, seda ei loeta
nime muutmiseks vaid parandamiseks ja seda võib teha ka perekonanseisuametnik
asjaajamise korras isiku enda soovil juhul kui oli tegi sama nimega. Ka saksapäraste ja
venepäraste nimekujude parandamine oli soositud(Must 2000:60).
1930.aastateks tõusis teravalt esile nimede eestistamise probleem. Võõrapärased nimed
hakkasid riivama eestlaste rahvuslikku eneseuhkust ja nimede eestistamisest sai lühikese
ajaga üleriiklik kampaania. Kultuuriinimesed kirjutasid emakeelsete nimede tähtsusest
juhtnööre ja soovitasid valida kodupaiga talude järgi
annaabi.ee 
