Eestlaste vanad jõulukombed
Võis olla ka terve maskeraadi jagu
loomi, kes käisid karjasega perest peresse nalja tegemas ja häid pühi või head uut aastat
soovimas. Lahkumisel kirjutasid nad maja uksele uue aastanumbri.
Jõulupuu kombega sai maarahvas tuttavaks mõisas, kus härrased tegid mõisa ametimeestele
ning teenijatele kingitusi. Lastele saadeti vanematega maiustusi, rõivad ja raamatuid või
korraldati mõisas jõulupuu. Hiljem levis kuuse ehtimine kodus ja muutus perekombeks.
Tuppa toodi jõulukuusk, mis pandi seisma ristamisi klotsidest jalale kas toapõrandale või
lauale. Jõulupuu külge riputati ehted. Jõulupuud hoiti toas jõulupäevast kuni
kolmekuningapäevani. Ehtimiseks kasutati õunu, präänikuid, kompvekke. Paberist, papist ja
õlekõrtest lumeräitsakate, keede jm meisterdamise algatus saadi koolist ning sealt levis see
oskus ka kodudesse. Küünlad ilmusid hiljem. Lapsi kuuske ehitama tavaliselt ei lubatud, sest
annaabi.ee 
