Tihti tänaval kohtudes emmatakse ning jagatakse põsesuudlusi. Kuid Prantsusmaal ei valitse tänavatel alati kõige ilusam kord. Kui tahetakse parkimis kohta, siis täiesti julmalt ollakse valmis võõrast autot rammima kulusid katmata. Nende kehakeele juurde käib ka kätlemine, mida tehakse nii ruumi sisendes kui ka ruumist lahkudes. Prantslased kasutavad oma keelt nagu rapiiri prantsuse keel on kiire, täpne, hinnatakse vaidlusi ja vaimukust. Prantslasi võib nimetada perekeskseteks. Neil on komme uhkustada oma lastega, kuid tähelepanuta ei jää noored ega ka vanad. Noori armastatakse ja vanu austatakse. Tihti nad ei kujuta oma ettegi ilma üksteiseta, sest perekonnas valitseb vastastikune sõltuvus ükteisest. Oma tegevuses näeb see rahavas toredust kõiges, mida nad teevad. Prantslased peavad oluliseks seda, mis elus on tõesti tähtis- olla prantslane. Samuti usuvad, et kõike, mil vähegi tähtsust, tuleb teha õigel viisil, õiges kohas ja õigel ajal
Mis saab edasi? Kas saame ka 10, 100, 1000 aasta pärast rääkida naistemaailmast ja meestemaailmast? Ajalugu on oluliseks infoallikaks meile igaühele tänu sellele õpime tundma nii ennast, oma rahvast kui ka tervet inimkonda. Meie teod ja õpitu muudavadki meid selliseks, kes me oleme ja kes me olla tahame. Nagu igal inimesel, on ka meestel ja naistel erinevad mõtted. Mehed on alati olnud tegudes ja mõtetes domineerivaks pooleks, naised on seejuures jäänud aga perekeskseteks. Näiteks on mitu tuhat aastat mehed olnud pere ülalpidajateks, varajasel ajal hankides metsast ja põldudelt toitu, tänapäeval käies aga tööl ja sellega palka teenides; naise peamiseks kohustuseks on aga läbi aegade olnud laste eest hoolitsemine.. Ka suurem osa valitsejatest on olnud mehed, kuid tänapäeval on see muutumas, ka naistel on oma sõna öelda. Naised on rohkem seltskondlikumad ja avatumad kui mehed. Nad on enamasti suhtluse
suhted paremini esitletud. Loodeti, et eksootiline külg asja juures on laste jaoks atraktiivsem. Lasteni toodi see kõik läbi filmi. Muuta kõik atraktiivseks ja et neil oleks kõike lihtsam haarata. Kavandati seda teha erinevate arengutega ühiskondades. Ainuke, mis plaani järgi valmis sai oli Netsiliki Eskimo projekt esindasid kütte-korilasi. Suhtumine eskimotesse oli hea, neid peeti töökateks, leidlikeks, rahumeelseteks, sõbralikeks, perekeskseteks Ameerikas oli eskimo kultuur väga populaarne, nähti nendega samastumisvõimalust. Kuna eelnev suhtumine oli positiivne, nähti, et nii on lihtsam lastele põhikontseptsioone õpetada. Eskimo grupis oli u 100 inimest ja olid alles läbinud mitu muutust. Filmi tegemisel lähtuti vanade eskimote endi mälestustest ja Knut Rassmuseni uurimusest. Enamus töid, mida tehti olid kollektiivsed nt hülgeküttimine, karipuude (põhjapõtrade) küttimine. Lisaks elatualadele oli
annaabi.ee 
