Ajaloo arutlus: Esimese ja teise maailmasõja tagajärjed Eesti jaoks.
maailmavaatele. Nii Esimese, kui Teise maailmasõja tagajärjel leidsid ühiskonnas aset mitmed
drastilised muutused. Rahva demoraliseerumine ning muutused vaimulaadis iseloomustavad
ilmekalt nii 20nendate kui ka 40nendate aastate eestlasi. Oluliselt vähem, kui enne sõda, omas
igapäevaelus rolli religioon. Teine peamine muutus mentaliteedis- muutus naise sooroll. Kuna
enamus tööealisi noormehi tabas sundmobilisatsioon, siis lasus naistel peale perekasvatamise ka
kohustus meeste töid teha. Sõjajärgsete perioodide erinevuseks oli aga see, et Esimese maailmasõja
järel levisid ühiskonnas peamiselt demokraatlikud ideaalid, rahvas uskus tõsimeeli demokraatia
toimimisse. Levis patriotism, mis aitas pärast Esimest maailmasõda eestlastel end tõestada
Vabadussõjas( 1918-1920 ) ning seeläbi rajada iseseisev Eesti Vabariik. Teise maailmasõja järel
pooldati pigem vasakpoolseid vaateid, kuna inimesed olid demokraatias pettunud. Rahvas soovis