Marie Mürk
Kolmeks
aastaks.
Tulin tagasi sügisel. Kõikidel olid head näod ees ja suhtuti nagu inimesesse, nagu võõrasse
inimesse.
Panin tähele et kõik võõrad kes algul olid võõrad ja siis tuttavaks said olid kõik ühesugused,
minu vastu. Omakasupüüdlikud oleks vast see sõna.
Hakkasin prostituudiks, et kiiresti kuskilt raha saada ja et ise midagi eriti tegema ei peaks.
Üldiselt teenindasin ma koledaid mehi, vanu, pakse ja pereisasid.
Noh ja lõpus ma armusin ära. Pruunide silmadega ilusasse mehesse, kes tõi mulle lilli. Algas
minu tuhkatriinulugu. Lõputa.
Kolmapäeval käis ta esimest korda. Valis minu ja oli hea. Loomult olen ma arg. Pealegi olin
siis ju suvaline teenindustööline, ilma sõnaõiguseta. Olin vait ja nuusutasin ta lõhna.
Ausalt öeldes läks ta mul meelest ära. imelik, vanasti armusin ma küll alati nii ilgelt kõvasti,
et kogu aeg mõtlesin sellele. Nüüd mul oli üldiselt meestest juba kõrini.
annaabi.ee 
