Kreeka poliitiline ajalugu
sõltumatuid kuningriike. Diadohhide sõdades kujunesid Vahemere idaosa suurriigid ja
võimusuhted järgnevaks sajandiks.
Kui Aleksander 323. a. Babylonis suri, ei olnud tal seaduslikke järeltulijaid. Kuid tema
naine Roxane ootas last, kes sündides sai isa järgi nime Aleksander (Aleksander IV).
Peale selle oli Aleksander Suurel nõrgamõistuslik poolvend Arrhidaios. Aleksander
olevat surivoodil andnud võimu üle oma lähedasele kaasvõitlejale Perdikkasele.
Vastuolurohkete läbirääkimiste tulemusel kuuluati kuningaks nii vastsündinud
Aleksander kui ka Arrhidaios, Perdikkas kinnitati regendiks. Määrati tähtsamate
piirkondade asevalitsejad. Egiptuse sai selle kokkuleppe järgi üks Aleksandri
silmapaistvamaid väepealikke Ptolemaios, Makedoonia ja Kreeka jäid seal kogu
Aleksandri retke ajal valitsenud Antipatrosele, Traakia läks Lysimachosele, Früügia
(Väike-Aaasias) asevalitsejaks määrati Antigonos Monophthalmos (Ükssilm) jne.
annaabi.ee 
