Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Ühendatud Rahvaste Abistamise ja Taastamise Administratsioon) direktor
pahandanud: "See ei ole mingi DP-laagri ajaleht, vaid iseseisva riigi ajaleht!" Kuu aja
pärast sai Eesti Rada taas ilmumisloa, kuid lehele esitati uusi nõudmisi. 1946. aasta
suvel loeti rahvuslust juba kuriteoks, suurenes surve baltimaalaste kodumaale
saatmiseks. Leht näis häirivat kodumaa okupanti.
Ajalehte hakkas toimetama Postimehe koolkonnast tulnud Arno Raag koos prof. Ado
Perandiga, kutselistest ajakirjanikest olid tegevad veel Jonahhes Västrik ja Johannes
Kaup.
Eesti Rada korraldas korduvalt kirjandusvõistlusi, et ajalehele värsket joonealust
materjali saada, samuti ergutada pagulasperet loovale tööle.
1948. a keskel toimunud rahareform ahendas pagulaslehtede väljaandmis-võimalusi,
lugejate arv kahanes ja kulud tõusid tunduvalt. Peale Eesti Raja ilmus samakaaluline
ajaleht "Eesti Post", millega asuti kontakti, et püsima jääda. Kujundati kirjastus
annaabi.ee 
