Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816
uus ajajärk. Ülikool sai laialdase autonoomia ja piisavalt toetust riigikassast. Ülikool jäi
algusaastatel saksakeelseks ja meelseks, ehkki aja jooksul hakkasid sellesse jõudma ka
üha rohkem eestlasi. Samuti moodustasid teatava osa vene üliõpilased ja õppejõud.
1803. aastal sai Tartust õpperingkonna keskus ja ülevenemaalise koolireformi raames
hakati Eestiski juurutama nn. ühtluskooli, mille idee oli välja pakkunud kaasaegse
peragoogika rajaja Jan Amos Komensky. Ühtluskoolides välditakse seisuslikke
õppeasutusi, iga koooliastme edukal lõpetamisel saab lõpetaja jätkata õpinguid kõrgema
asme koolis. Linnadesse asutati gümnaasiume, maakonna- ehk keisrikoole ja
7
elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni (Vahtre
2000).
19. sajandi algul Eesti kunstielu elavnes, selle tähtsam ajend oli Tartu ülikooli
annaabi.ee 
