Igatsen maale kus on rahu ja vaikust
suved maal ning ei mõelnud kunagi, et tahaks seal olla kauem kui
kolm kuud aastas. Kui kaheksa aastat tagasi perega Tallinnast välja
Harkujärve külla kolisime, algas minu jaoks uus elu. Kiiresti leidsin
uued sõbrad, 2 neist olid tol ajal isegi mu klassikaaslased, kellega
olime koos seitse päeva nädalas ja iga päev vähemalt kuus tundi
õues. Aeg kulus nii kiiresti tehes kõiksuguseid vägitegusid, näiteks
püüdsime ojast vähke ja ronisime võidu tuhamäest üles, et hiljem
pepupeal alla lasta. Kuigi tegelesin pidevalt enda elu põnevaks
tegemisega, oli tol ajal rahu ja vaikust siin küllaga. Mis küll muutus?
Üha enam inimesi hakkas otsima sellist elu nagu minu pere ehk
meie naabruskond ehitati erinevaid maju täis. Kuigi elame ikka oja
kaldal ning maja kõrval on mets ja naabreid ei huvita, kas käin
pidzaamas aias ringi või ei, muutus elu minu jaoks.
Nüüd tunnen puudust sellest nö maaelust. Maaelu all mõtlen ma