ubikvitiiniga konjugeeruva valgulise kompleksi E1 abil. Valgud, mis sisaldavad Pro, Glu, Ser, Thr (nn PEST järjestus) lagundatakse teiste komplekside poolt. Proteasoomide tähtsus immuureaktsioonides Organismide rakud nakatuvad sageli viirustega. Kaitsereaktsiooniks on nakatatud rakkude hävitamine immuunsüsteemi tsütotoksiliste T lümfotsüütide (tapjarakud, ingl. killer cells) poolt rakulise immuunsüsteemi vahendusel. Organismide kõik rakud hüdrolüüsivad valke peptiidideni ja eksponeerivad neid peptiide rakkude pinnal. Tapjarakud ei reageeri peptiididele, mis pärinevad normaalsetest rakkudest, kuid reageerivad sellistele rakkudele mis eksponeerivad viirusvalgu tükke. Sellised rakud hävitatakse. T-killerid ei reageeri kui rakkude membraanis on ainult viirusvalkude tükid. Vajalikud on ka iga organismi jaoks spetsiifilised valgud, mida nim peamise koesobivuskompleksi klass I valkudeks (ingl major histocompatibility complex class I, MHC I)
sisaldavad väiksemõõtmelisi molekule (teadagi on ju suuremad immunogeensemad), et muuta neid immunogeensemateks. Mitmetel mikroobsetel, sünteetilistel, endogeensetel preparaatidel (liposoomid) on adjuvandi aktiivsus, hetkel kasutatakse inimese vaktsiinides siiski alumiinium- või kaaliumsoolasid. Antigeenide kasutamine vaktsiinides. Põhimõtteliselt võib vaktsiinides antigeenidena kasutada terveid organisme kuni väikeste peptiidideni välja. Tegelikult sisaldavad vaktsiinid nõrgestatud, surmatud organisme, inaktiveeritud toksiine (toksoide) või subtsellulaarseid fragmente. Enamik vaktsiine on viirusvastased. Elusvaktsiinid sisaldavad nõrgestatud mikroorganisme (viiruseid). Nende jaoks on kasvukeskkond muudetud vastavaks, et nende geenid muteeruks nii, et nad kaotaksid oma virulentsuse, kuid säilitaks antigeensuse
annaabi.ee 
