Müütilised muistendid
jäeves.
Seitsmendaks müüdiks raamatus on Vanemuise lahkumine.
Vanemuise lahkumises räägitakse, kuidas peeti pidu. Ja kui siis
peovanem võttis sõna ja oma viimase lause lõpetas, hakkas kogu
rahvas naerma. Vahepeal saavutati jälle vaikus ja siis, kui keegi
jälle seda viimast lauset mainis, hakkas jälle kogu rahvas naerma.
Ülevalt taevast laskus keegi maale, keegi, kes mängis kannelt. Ja
see mäng oli kaunis, kuid keegi rahvaseast lausus peovanema
viimaseid sõnu ja jälle kogu rahvas naeris. Kandlemängija vihastas
ja ta tõmbas kandle keeled katki. Sellest tekkis suur kõuekõmin ja
nii mõnelgi jäid kõrvad lukku. Mõni ütles, et äkki see oli
Vanemuine, siis küsiti, et kuhu ta läks ja jälle mitte keegi ei osanud
vastata. Ja sellest ajast saati ei ole keegi enam Vanemuist ja tema
kannelt näinud.
Minu arvamus: Kui ma just saan seda nimetada raamatuks, aga
lugude poolest on see üks väga huvitav raamat, sest sain aimu,