Eesti kirjandus enne ärkamist
ja trükisõnaski moeasjaks. Pulmalaulu populaarsust ärgitas kohaliku trükikoja
tegevuse algus, aga ka tuntud saksa luuletaja Paul Flemingi (1609-1640)
Tallinnas viibimine. Tema ümber koondusid kohalikud luuleharrastajad,
moodustades poeesiahuviliste nn lemburiseltsi. R. Brocmann (1609-1647) P.
Flemingi sõber. Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor. Tema säilinud
juhuluuletustest on tuntuim pulmalaul pealkirjaga ,,Carmen Alexandrinum
Esthonicum ad leges Opitij peoticas compositum" - ,,Opitzi poeetikareeglite
järgi koostatud eestikeelne laul aleksandriinis".
Juhuluuletajate seas tõuseb esile Käsu Hansu kaebelaul. Teos peegeldab Vene
valitsusaja tumedat algust Eestis Põhjasõja päevil. Tegemist on Puhja köstri ja
koolmeistri Käsu Hansu pikema lõunaeestimurdelise luuletusega Tartu linna
hävitamisest ja inimeste küüditamisest Vene võimude poolt 1708. a.
Teos koosneb 32 stroofist, mis jagunevad kolmeks enamvähem võrdseks osaks.