Hetäärid
Sümpoonioniks nimetasid kreeklased pidusööki. Sellest võtsid osa kuulsad väejuhid,
riigimehed, filosoofid ja luuletajad. Ja muidugi ei puudunud ka hetäärid. Kõrgesse saali
kogunesid külalised, kostis vaikne muusika, millesse sulas hellase topeltflöötide kurbus ja
egiptuse pillide äge kaeblemine, salapärane kutsuv seistronite ehk käristite kilin, kitara,
lüüra ja suure harfi keelte helin. Seinte ääres olid reas lebatsid kõrgema peatsiotsaga.
Neis istus või lamaskles peoseltskond nii oli mugav peo lõppjärgus armunaudingutele
anduda.
Orjatarid toovad kerge eine ja pakuvad jääkülma veega lahjendatud veine. Saali keskel on
lava, mis kuulub esinejatele. Etteaste ajal käib külaliste vahel tihe omavaheline
keskustelu ning nad ei lase ennast esinejatel segada.
Järsku kinnistuvad kõigi pilgud lavale, kuhu kappab süsimust täkk valgete `sokkide' ja
lendleva lakaga. Hobuse suurauad on kuldsed, valjad erepunased. Hobuse seljas istub