palju. Tuleb vaid tantsimisel harjuda seisma, astuma ja pöörduma sama loomulikult kui igapäevases elus. Kõik nüüdisaegsed seltskonnatantsud põhinevad inimese loomupärasel liikumisel. Nad on rahva tantsulustist sündinud. Tantsutehnika on aegade jooksul kujunenud kogemuste ja võtete kogum, mis aitab inimesel ühtemoodi nii tantsimise kui ka kõndimise või jooksmisega toime tulla. Pärast seda kui võistlustants lõplikult eraldus seltskonnatantsust, langes peosaalides tantsutase, kuid laienes seltskonnatantsu harrastamine muud moodi. Võistlustantsu kollektiivide kõrvale tekkisid ka lihtsalt tantsuhuviliste klubid ja rühmad, kus käiakse koos küll tervisesportlikel, küll seltskondlikel ja klubilistel eesmärkidel. Tantsuõppimine on samasugune õppimine kui kõik muud õppimised. Ka seda tuleb teha järkjärgult, süvenemisega ja materjali pidevalt korrates. TANTSU AJALUGU Inimesed on erineval moel tantsinud juba varem kui 10 000 aastat enne meie aega
naturaalses ilus ning pind omandab loomuliku ja sügava läike. Kui õlitamine on teostatud professionaalselt ning põrandasse hõõrutud õlikogus on küllaldane, muutub puidu pealispind kulumis- ja veekindlaks ning hakkab siidjalt läikima. Iga järgnev hooldusõlitamine omakorda tugevdab puitu veelgi. Kuna põrandaõli tagab määrdumis- ja kulumiskindla pinna, kasutatakse seda tihti kohtades, näiteks kaubamajades, restoranides, peosaalides ja mujal. Põranda hooldusõlitamine Hooldusõlituse sagedus sõltub põrandatele langevast koormusest. Intensiivselt kasutatavates kohtades (näiteks ühiskondlike hoonete põrandad ja koridorid) tuleks hooldusõlitust teha 4 korda aastas. Väiksema kasutuskoormusega kohtades (näiteks eluruumid) tehakse hooldusõlitust 1-2 korda aastas või vajaduse ilmnedes. Esimese hooldusõlituse võib teha kõige varem 1 kuu möödudes peale põhiõlitust. Peale