Kolmas laulupidu referaat
Toimkond kutsus veel maikuu lõpus üles neid koore, kes
seni olid kõrvale jäänud.
Juuni alguses käisid ettevalmistused kõige ägedamalt. Ajapuudusele vaatamata tuldi
ettevalmistustega siiski toime. Viimastel nädalatel ähvardasid pidu toimetulekut ootamatud
takistused: kuna ettevalmistustega ei saadud õigeaegselt korda, siis kavatseti pidu üheks
nädalaks edasi lükata. Mai lõpul suri keisrinna Maria Aleksandrovna ja üleriiklik lein pani
kõik pidustused mõneks ajaks seisma. Peopresident Wistinghausen pooldas juba laulupeo
edasilükkamist järgmisele aastale, sest ilmselt oli ta ettevalmistustöödest lõplikult tüdinenud.
Leinapäevade möödumisel lubati jällegi pidusid pidada ja eesti laulupeo jaoks nõutati
siseministrilt eraldi luba. Alles 2. juunil tegi toimkond lõpliku otsuse laulupeo pidamiseks ja
see tehti kooridele telegraafi teel teatavaks. Tolleaegse sideteenistuse olukorras ei saadud
kõikjal uut teadet õigeks ajaks kätte ja see tekitas segadust osavõtjatele
annaabi.ee 
