Mina ise üritan anda erinevatele netilehekülgedele õigusi nii vähe kui võimalik, aga pahatihti selgub, et kui õigusi ei anna, siis jääb kokkulepe üldse katki. Digitaalne jalajälg võib mõjuda nii positiivselt kui ka negatiivselt. See oleneb muidugi inimesest, mida ta postitab ja mida endast avaldab. On vägagi võimalik, et tulevane tööandja vaatab enne tööle võtmist üle ka sinu internetitegevuse. Samuti võib ebasobiv info näiteks peopildid jõuda inimesteni, kellele sul ei olnud tegelikult soovi seda avaldada. Positiivsest küljest võttes on hea, et tuttavad saavad võtta kergemini kontakti. Siit tuleb ka halb pool. Sinuga on võimalik kontakteeruda ka nende isikute poolt, kes plaanivad midagi halba. On võimalik kasutada abinõusid, mis takistaksid enda andmete liigse leviku. Enne millegi postitamist tuleks mõelda, milline mulje võib sellest teistele jääda. Alati on
mõne lolluse tõttu tööandjate uksi kulutama I. Evokatsioon 1. Teksitmõistmine (4 punkti) Täida teksti põhjal tabel. Milline info sotsiaalvõrgustikes tekitab tööandjates positiivse ja milline negatiivse mulje? Tee saadud informatsiooni põhjal oma mõteteskokkuvõte ja kirjuta järeldus. Positiivne mulje Negatiivne mulje 1) Vähe pilte 1) mitte eeskujulikud peopildid 2) Korrektne keelekasutus 2) Üleliia paljastavad pildid 3) Pildid huvidest 3) Liiga sagedased postitused 4) Sotsiaalselt ja ühiskondlikult olulised teemad 4) Halva mainega tutvused ajajoonel 5) Poliitiliste eelduste avaldamine Järeldus: Mida vähem teavet isiku kohta on avaldatud, seda parem üldkuvand inimesest. II. Tähenduse mõistmine 1
annaabi.ee 
