Pulmakombed meil ja mujal
pähe panemist. Mõrsjale seoti ette ka põll ehk ta põlletati. Edaspidi ei tohtinud naine minna
"tanuta üle tänava ega põlleta üle põranda". Nende toimingutega muutus neiu abielunaiseks ja
teda hakati nimetama noorikuks. Algselt oli tanutajaks isamehe naine, keda nimetati
mõõgaemaks. Ajapikku muutus see ema ja ämma ülesandeks. Teadaolevalt toimusid pulmad
rohkem talvel, mil suvised tegemised ei takistanud talumehel põhjalikku ja pikka peopidamist.
Pidu kestis enamasti 2-3 päeva, vanemal ajal ja jõukamates peredes isegi nädala. Oluline koht
tolle aja pulmades oli laulmisel ja tantsimisel. Suur osa mänge ja talitlusi olid vanas Eesti
pulmas seotud raha korjamise ja annetamisega pruudi veimevakka. Raha korjamine noorpaari
jaoks ei ole mitte kunagi meie pulmakombestikus tabuteema olnud. Tänapäevalgi
korraldatakse sellega seotud oksjoneid. Saadud raha nimetatakse õnnerahaks ja noorpaarile on
annaabi.ee 
