Õudusjutt: „Saatuslik öö"
Minu elu on muutunud juhuse tõttu.
Mu suurim hirm on üksi olemine ja valu tundmine. Räägin nüüd sellest, mis on teinud mu
hirmul olevaks ja armetuks.
See juhtus täpselt aasta tagasi. Minu sõbral oli sünnipäev ning olime tema juures sõpradega
seda tähistamas. Peol tarvitasime ka veidi alkoholi nagu sünnipäevadele kohane. Me
pidutsesime poole ööni. Lubasin endale, et lähen kella kolmest koju, et saaksin ennast välja
puhata. Ma elan kahe kilomeetri kaugusel peopaigast. Asusin kella kolme paiku teele. Oli
väga pime. Valgustid ei põlenud ning valitses täielik vaikus, justkui elaksin selles maailmas
üksi. Järsku kuulsin enda taga lähenevaid samme. Vaatasin koheselt seljataha, seal oli mees.
Ta oli mulle piisavalt lähedal, et näha ta nägu. Tal olid suured prillid ja must habe, näoilme oli
hirmuäratav. Tal oli üks käsi selja taga, nagu tal oleks midagi varjata. Kiirendasin
silmapilkselt oma samme. Tema kiirendas samuti
annaabi.ee 
