Õppinud heliloojad, vabakutselised heliloojad
Repertuaaris oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu.
Eestikeelseid oli ainult kaks: A. Kunileid ,,Sind Surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm" L. Koidula tekstidele.
Suurt tunnustust avaldasid peolised pastor Jakob Hurdale, kelle kõnest kujunes rahvusliku liikumise programm.
Osalejate arv oli üle 800 laulja ja pillimängija.
1879.aastal toimus Tartus II üldlaulupidu ja 1880.aastal Tallinnas III üldlaulupidu. Suurürituste ettevalmistusel
oli raskusi peolubade hankimisega.
Neid tuli taotleda Vene tsaaririigi võimudelt. Kasvas lauljate arv, kavva võeti rohkem eestikeelset repertuaari, liitusid
erinevad kooriliigid.
Esimesed kolm laulupidu olid tihedalt seotud rahvusliku liikumisega, omades olulist tähtsust meie kultuuriloos.
Kulus hulk aega, enne kui üldlaulupidusid hakati läbi viima iga viie aasta järel.
19. sajandil sai alguse eesti tänapäeva kultuur ning sajandi lõpul kandus Eesti kultuurilugu baltisakslaste käest
eestlaste kätte.