suuremates asulates. Eestis on valentinipäevast mõne aastaga saanud sõbrapäev. Armastus asendati sõprusega, mis on samuti igati õilis ja positiivne tunne. Eestis hakati kõigepealt lasteaedades ja koolides sõbrapäeva kaarte ise joonistama, poodi tulid vastavad kaardid müügile 1990. aastate lõpupoole. Tänapäeval saadetakse omavahel meelsamini pigem e-kaarte. Valentinipäeva sümboliks on punane süda nii temaatilistel postkaartidel, peokutsetel kui ka reklaamis ja kingipakenditel. Valeninipäeval armastatakse teha ka kingitusi.
Esimesi kaarte just valentinipäeva jaoks hakati trükkima 17. sajandi lõpus. Need olid fantaasiarohked ja rikkalikult kaunistatud ning saadud kaartide arvu peeti noore daami edukuse ja kauniduse mõõdupuuks. Eestis hakati kõigepealt lasteaedades ja koolides sõbrapäeva kaarte ise joonistama, poodi tulid vastavad kaardid müügile 1990. aastate lõpupoole. Tänapäeval saadetakse omavahel meelsamini pigem e-kaarte. Valentinipäeva sümboliks on punane süda nii temaatilistel postkaartidel, peokutsetel kui ka reklaamis ja kingipakenditel. Valentinipäeval armastatakse teha ka kingitusi, need ei ole kallid ja hinnalised, vaid pigem südamlikud ja väikesed omades sümboolset tähendust. Koolides on kõige levinumaks sõbrapäeva kombeks südametega kaunistatud niinimetatud amor-postkastid. Üksteisele kirjade saatmine on noorte seas täiesti tõsiselt võetav komme, mis ei kutsu esile ei irooniat ega naeru. Sõbrapäev on andnud hea võimaluse koolipidusid korraldada.