Abja-Paluoja
Kihelkonna arengule aitas
suuresti kaasa kitsarööpmelise raudtee valmimine ning toorlinavabriku rajamine.
Kirikud ja kogudused
Halliste kiriku asukohaks oli kihelkonna kirdeosas paiknev Kulla küla (Lisa 25-26). Lisaks Halliste
kogudusele asutati 1927. aastal ka Mõisakülas luteri usu kogudus. 1934. aastal valminud puukirik
hävis 1983. aastal tulekahjus. 1845–48 siirdus 10% rahvastikust õigeusku. Esimene õigeusu kogudus
loodi Halliste kihelkonnas 1851. aastal. Penujasse ehitati kivikirik, mis pühitseti 1875. Aastal (Lisa
21-22). Teine õigeusu kirik valmis Mõisakülas 1934. aastal (Eesti Entsüklopeedia) (Lisa 23-24).
Mõisad
Halliste kihelkonna territooriumil paiknes kokku 10 mõisat ja 7 karjamõisat, neist 1 kirikumõis –
Halliste; 7 rüütlimõisast peamõisat – Abja (Lisa 10, 11), Eriste, Kaubi, Penuja (Lisa 11), Pornuse (Lisa
12), Uue-Kariste (Lisa 13,14), Vanamõisa; 1 kõrvalmõis – Kaarli; 1 riigimõis – Vana-Kariste. Neile
annaabi.ee 
