korgikiht maha ja kuivatatakse nad lõplikult. Kuivatatud droogis ei tohi olla üle 14% niiskust, üle 3% puitunud juuri või juurika osi, üle 3% halvasti koorest puhastatud juuri, pke 0,5% mineraalseid ja orgaanilisi lisandeid. Põletamisel ei tohi droogist jääda rohkem kui 8% tuhka. Droog sisaldab kuni 35% lima, kuni 37% tärklist, suhkrut(10%) ja pektiinainet(11-16%). Lima sisaldus juurtes on sügisel kõige suurem. Lima koosneb heksosaanidest ja pentosaanidest. Juured sisaldavad veel 2% asparagiini;1,7% rasvõli ja ligi 5% mineraalsoolasid, peamiselt fosfaate. Altee juuri kasutatakse rõga lahtistava, pehmendava ja põletikuvastase vahendina ülemiste hingamisteede haiguste korral, ka gastriitide, koliiide ning mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul. Altee juuri kasutatakse leotisena - infusum radicis Althaeae, keedisena - decoctum Althaeae, teena ja siirupina - sirpuus Althaeae. Kasutatud kirjandus: "Eesti NSV ravimtaimed"
milles sisalduvad ka rukkitera kiudainerohked väliskestad. Rukkijahus leidub kuni 11% valku, 7577% süsivesikuid ja 12% rasva. Samuti sisaldab see mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, fosforit, rauda) ja B-grupi vitamiine. Nisujahu ja rukkijahu keemiline koostis on lähedane, kuid leivaküpsetusomadused on erinevad. Rukkijahus on rohkem looduslikke suhkruid kui nisujahus, selles sisalduv tärklis kliisterdub madalamal temperatuuril. Jahus olevaist pentosaanidest 40% lahustub vees, moodustades limaaineid. Kuigi osa tärklisega seotud veest vabaneb küpsetamisel, jääb sellest omakorda osa rukkileiva sisusse, muutes selle kleepuvaks ja raskeks. Kuna rukkijahus on vähem gluteeni kui nisujahus, saavad rukkitooteid tarvitada paljud inimesed, kes on nisu suhtes allergilised. Rukkileiva toiteväärtus ja biokeemiline koostis Toitained Väärtus
annaabi.ee 
