Vanaaja muusika
Iga antiikrahva muusika oli omapärnae. Nt. Egiptuse templites armastati suursugust rõhutatult
värika rütmiga laulu (löökpillidel oli väga suur osa), mida saatsid flöödid ja muusika harfid.
Süürias aga eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andis terava kõlalised, kahe
toruga oboed.
Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühe häälne ja
põhines viiel helireal e. pentatoolikal. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika Vana-Kreekas,
kus igakülgselt arenenud harmooniline inimese kasvataminel oli muusika kõige olulisem.
Eelistatud pillid: aulos, lüüra, kitara.
Muusika tuleb kreeka keelsest sõnast musike (kreeka k. muusade kunst).
Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja järku:
1) Arhailine (8-6 saj. eKr.)
2) Klassikaline (5 saj. 330 a. eKr.)
3) Hellenism (330a. 146a. eKr.)
4) Rooma võimu ajajärk (146a. eKr. 395a. pKr.)