Kergejõustik ja selle alad
Võitjaks kuulutatakse
võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe.
· Põhiliselt sõltub kaugushüppes edu hoojooksu kiirusest ja hüppe kõrgusest äratõukel.
· Kaugushüpe on ka seitsme, ja kümnevõistluse osa.
· Naiste kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas alates 1928. aastast.
· Kaugushüpet harrastati juba VanaKreekas, ning antiikolümpiamängude kavas oli see pentaltoni
kavas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid kiigutati
hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja eelnevalt maandumisele visati taha, et
hüppajat kaugemale viia.
· Üks pikaealisemaid maailmarekordeid on olnud kaugushüppes: Bob Beamon USA- st hüppas
1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90 m. See tulemus ületati alles 30. augustil 1991.
aastal, kui Mike Powell USA st hüppas Tkys 8