Kaugushüpe
Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3 katset; need, kes 3 ületavad nõutud
kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3
katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe.
Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel.
Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas.
Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentaloni koosseisus.
Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948.
aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate
kergejõustikuvõistluste kavas.
Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa.
Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob
Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus
ületati alles 1991: tolle aasta 30
annaabi.ee 
