Leiutajad ja teadlased nagu Bethell, Boucherie, Burnett ja Kyan tegid ajaloolist arengut puidukaitsevahendites kus kasutati konserveerivaid lahuseid. Kaubanduspoliitika surve algas 19. Sajandi teisel poolel, kus raudtee liiprite kaitseks kasutati kreosoodi. Alates 1940-ndatest aastatest alates on kõige rohkem puidukaitse ajaloo vältel kasutatud vask- kroom-arseenisooladel põhinevat vesialusel puidukaitsevahendit CCA, pentaklorofenooli ja eelmainitud kreosooti. Töödeldud puitu kasutati peamiselt tööstus-, põllumajandus-, ja tarberakendus valdkondades. Eestis ilmus juba 1935 aastal artikkleid kresolaadi ehk Fenolaadi immtamisest mida saadi põlevkivist. Aastal 1970 (vähemalt USAs) hakati majaomanike poolt massiliselt kasutama kaitsevahendeid tagahoovi projektides. Innovatsioon töödeldud puittoodetes kestab tänaseni, tarbijad on üha rohkem huvitatud vähem toksilistest ainetest.
Fluori sisaldus mg/l 3,0 Tsüaniidide sisaldus mg/l 0,2 Arseeni sisaldus mg/l 0,2 Adsorbeeritavate halogeenorgaaniliste ühendite (AOX) mg/l 1,0 sisaldus Süsiniktetrakloriidi sisaldus mg/l 1,5 DDT ja selle derivaatide sisaldus µg/l 0,05 Pentaklorofenooli sisaldus µg/l 0,2 Driinid sh: Aldriini sisaldus µg/l 0,05 Dieldriini sisaldus µg/l 0,05 Endriini sisaldus µg/l 0,05 Isodriini sisaldus mg/l 0,002 Heksaklorobenseeni sisaldus µg/l 5