õigusliku tagajärje, nt. piirkiiruse ületamine) 2) liitfakt (ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge, nt. liikluseeskirja rikkumine, millega kaasneb varalise kahju tekitamine teisele sõidukile) 3) juriidiline ehk faktiline koosseis (avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes, nt. pensionitaotlemiseks on vaja a) vajalik vanus, b) vajalik tööstaaz c) avaldus d) avalduse rahuldamine. Õigussuhte liigid Struktuuri järgi eristatakse: 1) kahepoolne (ostu-müügileping) 2) ühepoolne (testament) funktsiooni järgi: 1) regulatiivsed (eraõiguslikud suhted) 2) kaitsvad (riigi sunni kohaldamine) Õigusnormide täitmine, õiguse kasutamine ja õiguse rakendamine Õiguse rakendamise mõiste ja protsess