Pensionipoliitika
III sammas
käivitus 1998. aastal.
Täiendav kogumispension erineb kogumispensionist ehk II sambast peamiselt selle
poolest, et sissemaksete tegemine on kõigile vabatahtlik ja sissemaksete suurus ei ole
riiklikult määratletud.
Täiendava kogumispensioni kogumine võib vastavalt inimese eelistusele toimuda kas
kindlustusseltsiga sõlmitud lepingu alusel või pensionifondis osaledes. Seega erinevalt
kogumispensionist ehk II sambast saab vabalt valida erinevate
pensionikindlustustoodete vahel.
Samaaegselt võib teha sissemakseid mitmesse erinevasse pensionifondi või sõlmida
täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid ühe või mitme kindlustusandjaga.
Pensioni hakatakse välja maksma kindlustuslepingus või pensionifondiga sõlmitud
lepingus kokkulepitud ajal, kuid mitte varem kui isiku 55-aastaseks saamisel. Võrreldes
II sambaga on inimene III sambas seega vabam oma pensioni saamise ea määramisel.