Julius Kuperjanov
vabatahtlikku, neist 55 ohvitseri ja 1992 sõdurit. Juhtideks olid major M. Ekström ja H. Kalm.
Paju lahingu mälestuse jäädvustamine
1. veebruaril 1934, Valga vabastamise 15. aastapäeval avati seal Jaani kiriku seinal
mälestustahvel. Avamisel viibisid Eesti riigivanem K. Päts ja sõjavägede ülemjuhataja kindral
J. Laidoner. Nõukogude võimu saabudes mälestustahvel hävitati. 31. jaanuaril 1999, Paju
lahingu 80. aastapäeval avati mälestustahvel Valga Gümnaasiumi õpetaja Vikki Pennoneni
initsiatiivil taas. Avamisel osales ka Soome suursaadik Pekka Oinonen.
9
Mõte püstitada Paju lahinguväljale mälestusmärk tekkis Valgamaal 1930. aastal. 1932. aastal
võttis selle teema üles 2. diviisi ülem kindral Nikolai Reek. Monumendi kavandi autor oli
Valga arhitekt Georg Saar. Oli plaanis ehitada 9 meetri kõrgune koonusekujuline muldkeha,
mille tipus mälestusmärk Vabadusristi, kuperjanovlaste ja Soome Põhja Poegade üksuse
annaabi.ee 
