MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE
vastu võetud seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis markvääringu. Kohe alustati ka
oma rahamärkide kujundamise ja trükkimise organiseerimisega, nende valmimiseni aga
kasutati endiselt Saksa riigi- ja idamarku ja idarublasid. Käibel olid ka Vene rublad ja Soome
margad. Alles 2. mail 1919 võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, mille järgi ainus seaduslik
maksevahend on Eesti mark.
Eesti mark oli Eesti rahaühik aastail 1918–1927. Eesti mark jagunes 100 penniks.
Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis
hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928.
2.2. Eesti kroon
Uueks rahaühikuks sai kroon .Üks kroon jaguneb sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli
margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkrooni nimest.
Lõplikule nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena
pakutud "taaler", mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid
annaabi.ee 
