Doonaust põhja pool. Roomlased nimetasid neid hoopis galli- selle nimetuse kajastusi võime jälgida üle kogu Euroopa, alates Galaatiast tänapäeva Türgis, edasi Galliast, mis on tänapäeva Prantsusmaa, Galiitsiasse Põhja-Hispaanias ja gaeli keeleni Iirimaal, Shotimaal ja Mani saarel. Keldi tsivilisatsioon kerkis esile u 700 eKr Austrias- see oli nn Hallstatti kultuur. Hallstatti jõukuse allikaks oli sool, mida vahetati Kreekast ja Etruuriast pärit kauba vastu. (Jones, Pennick, 2003) 5 19. sajandil avastasid arheoloogid Hallstattis 2000 hauda. Sealt leidsid nad muu hulgas hõimupealike kehad, mis olid asetatud neljarattalistele vankritele. Nendedega olid rikkalikud panused- raudmõõgad, pronksist põimitud kaelavõrud ja muud ehted; kiivrid, kaunistatud imepäraste olenditega, nagu jäärapäine madu; toredad hobuserakmed
saksa keelde. Feest tuleneb ka Fata Morgana (ehk fee Morgane; prantsuse k Morgue la Faye), mille vaste leidub ka pärsia keeles - Merjan Peri, keda tuntakse kogu Idas3 (Keightley 1850:7). Tulevikuennustamise omistavad haldjaile ka keldid. Nemad, nagu ka eestlased, nimetavad haldjaid emadeks. “Walesis tuntakse siiani “emadena” (Y Maman) haldjaid, keda peeti salajaste teadmiste allikaks, eriti tulevikuennustajateks.” (Jones, Pennick 2003:119) 1.2.3. Piksid Piksid (inglise k pixie) on pahareti kalduvustega haldjad, kelle leviku alaks märgivad krüptozooloogid Inglismaa lääneosa. Piksidele pannakse süüks hobuse- ja ponivargused. Piksid sundivat loomi ringiratast jooksma, “/.../ mille tulemusena tekivad erilised ringlõksud (gallitraps), mis meenutavad mujal maades tuntud haldjaringe.” (Levy 2001:168)
annaabi.ee 
