Meditsiinilise keemia II kontrolltööks kordmine
olema ravimi sihtmärgiks.
MIDA SUUREM ON RAVIMI SELEKTIIVSUS ÜHE KITSA SIHTMÄRGI SUHTES,
SEDA VÄIKSEM ON TÕENÄOSUS INTERAKTSIOONIDEKS TEISTE
SIHTMÄRKIDEGA JA SOOVIMATUTEKS KÕRVALNÄHTUDEKS.
N: antimikroobsetest agentidest parimatel ei leidu inimorganismis sihtmärke, küll
aga mikroobis. Nt Penitsilliin atakeerib ensüümi, mis osaleb bakteri rakuseina
sünteesis, imetajal pole aga ei rakuseina ega vastavat ensüümi, mistõttu
penitsilliinil kõrvaltoimed peaaegu puuduvad.
N: isegi kui on sama sihtmärk nii mikroobil kui inimesel, siis miljonite aastate
pikkuse evolutsiooni tulemusena on tekkinud neis piisavalt struktuurierinevusi.
Need võimaldavad disainida patogeeni-selektiivseid ravimeid. Nt Flukonasool –
ravib seenhaigusi, inhibeerides seenes ühe ensüümi – demetülaasi – steroidide
biosünteesirajal. Inimese ensüümi aga ei mõjuta.
TÄNAPÄEVANE RAVIM PEAB OMAMA SELEKTIIVSUST KA SIHTMÄRK
ENSÜÜMI ISOVORMIDE SUHTES