Eesti uusima aja ajalugu
Riigivalitsemise korra
osas Ajutine Põhiseadus kaldus kõrvale parlamentaarsest vabariigist, pakuti välja nn Sveitsi süsteemi, kus valitsus viib ellu üksnes
parlamendi käske. Edaspidi tuli valitsusi hakata ametisse määrama tähtajaliselt, üheks aastaks. Pakutud erinevaid seisukohti:
arvati, et ajutise põhiseaduse koostajad tähtsustasid eriti Ajutist Kogu, et see ei pidanudki olema kasutatav hilisemaks
kasutamiseks. Pakutud välja, et põhjuseks pendliefekt - pendel kaldus teise äärmusesse - parlament oleks nüüdseks kõik ja valitsus
mitte midagi. Tegelikkuses see Sveitsi süsteem toimima ei hakanud - ajutine põhiseadus ei kohustanud seda süsteemi kasutama.
Tegelik poliitiline olukord ei lasknud parlamendil seda võimutäiust kasutada - käimas oli sõjaolukord ja oli vaja teha kiireid ja
operatiivseid otsuseid. Põhiseaduse koostamine ja maareformi koostamine, muuks tööks jäi Ajutisel Kogul vähe aega.
annaabi.ee 
