Hüperrealism ja neoekspressionism
Seejuures pole Euroopa kunst sugugi ühtne, vaid selles võib uuesti
eraldada rahvuslikke koolkondi. Saksa kunsti areng oli 1980. aastatel kõige
iseseisvam ja dünaamilisem. Kaua kestnud vaimne surutis hakkas lõpuks järele
andma ja rahvusliku identsuse taasleidmine väljendus ka kunstis. A.R.Penckil
õnnestus ühendada ekspressionistliku traditsiooniga ürgsed koopamaalid või grafiti
naiivsus ja räpakad märgitaolised kujundid. Penck mõjutas ka tugevalt Jörg
Immendorf'I, kes enne Penckiga kohtumist omas veidi lihtsameelset maailmapilti,
kuid nüüd kujutas ta oma töödel Saksamaa ajaloo traagilisi vastuolusid. Immendorf'I
kunstis võidutseb äärmine literatuursus. Piltide aineks on enamasti allegooriad ja
paljusõnalised jutustused ning vihjed. Kõige abstraktsemat ekspressionismi viljeles
Gerhard Richter, kes kombineeris fotokunsti mahuliste pintslitõmmetega.
Itaalia kunstnikest on neoekspressinistideks nimetatud S.Chia, M.Paladino, E. Cucchi
ja F. Clemente