Ehkki suvi on märksa märjem kui talv, on suvel hoopis rohkem päikesepaistet: kõige rohkem juunis (keskmiselt 254 tundi), kõige vähem detsembris (48 tundi). Aastas paistab päike keskmiselt 1796 tundi. Ajalugu Vltava jõgi Prahas, tagaplaanil Karli sild, Malá Strana ja Hradcany. Linna nimi tuleb slaavi sõnast "praga", mis tähendab koolet. Praha kandis ületas vana kaubatee Vltava jõe. Linna nime on seostatud ka tsehhi sõnaga "práh" ('künnis'). Legendi järgi olevat Pemysliidide dünastia esiema, prohvet Libuse, käskinud rajada linna kohta, kuhu "mees tahub oma maja künnise". Praeguse Praha ala oli asustatud juba vanemal kiviajal. Tõenäoliselt hiljemalt meie ajaarvamise lävel tekkisid sealsete Vltava koolmete juures turuasulad, mis hakkasid aeglaselt kasvama kokku linnaks. Alates 6. sajandist olid Praha oru asukad peamiselt lääneslaavlased. Tõenäoliselt 9. sajandi jooksul sai Praha piirkonnas võimu tsehhide hõim, mille "kuningad" sel ajal hõivasid
Seejärel peeti sõda Saksamaaga rüüstati Austrias ja Dalmaatsias. Detsembris 1241 suri Mongoolia suurkhaan Ugedei. Kuna Euroopa sõjaretke juhtinud Batu Khaan soovis Mongoolia trooni lahkusid mongoli väed Euroopast 1242 kevadel. Eelvägi:Poola,Sileesia,Tsehhisttagasi-Põhivägi:Ungari-Budahävitamine-AustriaDa lmaatsia Tsehhi riigi algus. (keskajal jaotunud Böömi- ja Määrimaaks.). 895 sai Böömimaa lagunevas Suu-Määrimaa alt iseseisvaks. Riiki hakkas valitsema Pemysliidide dünastia Praha (sel ajal Hradcany) linnast. Mõne ajaga (kuni aastani 906) allutati suurem osa Määrimaast tekkiski keskaegne Tsehhi ehk Böömi vürstiriik. Kiriklik iseseisvus saavutati 973, kui rajati Praha piiskopkond. Premysliidid. Tsehhi vürstidünastia, mis valitses 896-1305. Vaclav I Püha (921-929) tõi Tsehhisse ristiusu. 11. sajandi alguse sisetülide tõttu sai Tsehhist Saksamaa vasallriik. Samas olid mitmed Premysliidid siiski tugevad valitsejad, kes sõdisid
annaabi.ee 
