Olümpiamängud
Sünnivad legendid jumalatevahelisest võitlusest.
884 eKr Elise kuningas Iphitos, Sparta kuningas Lykurgos ja Pisa kuningas Kleosthenes
sõlmivad Delfi oraakli nõuandel lepingu jumalatele pühendatud mängude korraldamiseks. Kõik
lepinguosalised peavad mängude ajal kinni pidama pühast rahust ekeheiriast. Pühaliku lepingu
tekst graveeriti vasest kettale (nn. Iphitose kettale), mida säilitati peajumalanna Hera templis.
884-780 eKr Olümpiamängud pühendatakse algul Pelopsile, hiljem Zeusile.
776 eKr Esimesed tõepärased teated olümpiamängude võitjatest: Elisest pärit kokk
Koroibos võidab ühe staadioni jooksu ja tema auks nimetatakse esimene olümpiaad (nelja-
aastane ajavahemik olümpiamängude vahel).
752 eKr Messiinlane Diakles saab esimese olümpiavõitjana autasuks sümboolse
õlipuuoksa. Oksad pidi olema kuldnoaga lõiganud sünnipäraselt puhas helleni soost 12-aastane
poisike, kelle vanemad on sel ajal elus.