Esiajalugu
tagant olümpiamänge. Klassikaline ajajärk 500-
338 eKr: Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsiv. hiilgeaeg. Linnriikidest kerkisid esile Sparta ja
Ateena. Sparta, mida isel. range sõjaline sisekorraldus oli Lõuna-Kreeka võimsaim riik.
Ateena oli demokraatlik riik, mida kujundas silmapaistev riigimees Perikles.Ateenast sai
Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena ja Sparta omavahelised
suhted olid pingelised ning 431-404 eKr peeti maha Peloponnesoe sõda, see hukatas Ateena.
Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Spartalasi toetas Pärsia. Kreeka tugevnes, Ateenal
õnnestus oma kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide
hulka. Liidrikohale asus aga Teeba riik, võitnud Spartat 371 a eKr, tegid teebalased tema
ülevõimule lõpu. Philippos II (Makedoonia kunn) ajal 359-336 eKr sai Makedoonia ohtlikuks
konkurendiks kõigile Kreeka linnriikidele. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja
annaabi.ee 
