NAHAST RÕIVAESEMED. NAHAST TARBEESEMED
varem.
Jõuka eestlanna talverõivaks oli valge parknahast, sissepoole pööratud karvapoolega
lambanahkne kasukas, mille lõige jäljendas algselt oma kihelkonna pikk-kuube. Tal puudus
riidekate, mis võeti kasutusele alles 19. sajandi II poolel.
Kasukaid kaunistati eri värvi naharibade- liignahkade- ning peenemast karusnahast, sageli
orava- või rebasenahast ääriste- nn. puhkudega.
3
1310.a. mainitakse Tallinna köösnerit Conradus pellifex' i, (pellifex- lad.k. köösner). Nimede
järgi otsustades olid kõnesolevad meistrid sakslased või rootslased.
1397.a. said oma tsunftipõhikirja Riia ja olevat saanud ka Tallinna köösnerid. Tallinna
köösnerite tsunfti vanim skraa (põhikiri) aga on säilinud tunduvalt hilisemast ajast, nimelt
aastast 1453. Erinevalt Riiast, ei seatud tollal tsunfti pääsemiseks rahvuslikke kitsendusi.
Tallinnas otsustas kõik köösneri meisterlikkus.