Savimineraalid ja mineraalid
hinnatav tumepunase värvuse tõttu.
LUBJAKIVI
Karbonaatne kivim (settekivim). Tekivad enamasti meredes ja laguunides, harvemini magedates
veekogudes. Suuremalt jaolt koosnevad nad kaltsiidist, harvemini aragoniidist. Lisanditena võivad
esineda terrigeenne materjal, dolomiit, kips, glaukoniit, opaal, kvarts, savimineraalid jne. Kõige enam
on levinud merepõhjas settinud lubjakivimid. Jagatakse kahte rühma: organogeensed ja pelitomorfsed.
Esimesed koosnevad peamiselt kaltsiidsetest organismide jäänustest. Need võib omakorda jagada
organismide iseloomu järgi korall-, karp-, vetiklubjakivideks jne. Teised koosnevad väikestest kaltsiidi
homogeensetest agregaatidest, millede läbimõõt ei ületa 0,01 mm. Lubjakivide hulka kuulub ka kriit.
Lubjakivid on väga laialdase levikuga. Neid esinev kõigi geoloogiliste perioodide vältel kujunenud
setete sees