Loomade areng evolutsioonis
suuremat jõudu ja tükeldada saaki mõõkteravate hammaste abil. Karboni
kahepaiksed ja roomajad suutsid sulgeda oma lõualuid kiirelt, kuid avaldamata erilist
survet ning teravatipuliste kihvadega saaklooma tappa, kuid mitte purustada; seetõttu
olid need loomad sunnitud oma toidu tervelt alla neelama.
Tänu arenenumale lõuastruktuurile ning suuremale jooksukiirusele ja liikuvusele,
hakkasid Permi kestel roomajad kahepaikseid välja tõrjuma. Vara-Permiks olid
pelikosaurused muutunud tippkiskjateks. Nad elasid soodes ja neile oli omane ka
veega seotud eluviis. Dimetrodon oli üks taoline jaaguari kasvu ning keerukama
lõualuustruktuuriga kiskja, kes kuulus imetajalaadsete roomajate klassi. Nende
loomade koljustruktuur meenutas imetajate oma. Kesk-Permi ajastul arenes
roomajatest välja imetajatega eriti sarnane grupp - terapsiidid. Nende jalad olid keha
suhtes rohkem vertikaalse asetusega ning nende lõuaaparaat oli eriti keeruka
annaabi.ee 
