Kristlus
kajastavast elust oli neile täiesti vastuvõetamatu. Tema keeldumine allud
ülempreestrile oli surmanuhtlusega karistatav solvang, mille eest ta anti riigi
vaenlasena üle Rooma ametivõimudele. Jeesus leppis oma surmaga, ega öelnud ka
surma palge ees lahti sellest, millesse ta uskus.
Legend räägib, et merelind pelikan vihastas oma poegade peale ja tappis nad. Kuid
kahetses oma tegu nii väga, et rebis nokaga oma rinda ning tema veri äratas pojad
uuesti ellu. Pelikanis nähakse Kristuse ohvri võrdkuju, sest tema valatud veri annab
paljudele osaduse ülestõusmises, ennekõike neile, kes joovad armulaual tema
verd(veini).
Jeesuse hukkamist kurjategija kombel on sageli tõlgendatud kui tema soovimatust olla
kuningas, hoolimata kroonist, sest ta oli nii Jumal kui inimene. Jeesus võidab surma ja
teda on nähtud noore väejuhina, kes juhib oma rahva võidule; selles
lunastuskontseptsioonis kutsutakse teda ladina keeles Christus Victor.