"pelguvate" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

jälgedest. Nii oli koht ja nõnda olid inimesed, kelle juurde sepp kange tuhinaga tõttas. 3 Villu ei tõstnud enne pead, kui ta järsku kõrge ja raske õuevärava ette seisma jäi. Ta tõmbas sügavalt hinge ja ootas mõne silmapilgu, enne kui käe värava külge pani. Leides, et seestpoolt jäme palgisarnane riiv väravale ette oli tõmmatud, hüüdis ta enda meelest kaunis õrnalt, hirmuga lähemate puude okstelt pelguvate vareste meelest aga küllalt käredalt: «Ae, ristirahvas, tehke värav lahati!» Õue poolt ei olnud häält ega liikumist kuulda. Sepp kordas hüüdmist nii südikalt, et varesed hoopis teise metsa lendasid. «Tohoo, mis sa möirgad?» kõlas korraga noor ja värske mehehääl otse sepa pealae kohal. Villu tõstis silmad sügava imestusega taeva poole ja nägi noort meest, kes kaksiti värava kõrgema 135 posti otsas istus ja temale naerdes oma valgeid hambaid näitas. «Priidu