Muinasaeg
Maalinnade vallid enamasti paest, harvem liivast-kruusast.
Vallil puust kaitseehitsed. Kasutati ka pinnasega täidetud putitarindeid. Linnusel 1-3
väravakäiku.
Elatavad linnused leiumaterjal näitab, et osades linnustes on pidevalt elatud.
Eelkõige elasid linnuses eliiti kuuluvad perekonnad ja nende kaaskond. Linnustes asusid
eluhooned ja kaevud.
MUINASAEG
Pelgupaiklinnused püsiva elamise jäljed puuduvad, ilmselt kasutati pelgupaikdena
ohu korral. Pelgupaikadena kasutati ka raskesti ligipääsetavaid looduslikke kohti: soo- ja
järvesaari, koopaid, kaugeid paiku metsas (Helmu ja Aruküla koopad; Kuimetsa
karstikoopad).
Poolikud linnused kõiki linnuseid ilmselt ei jõutudki valmis ehitada.
Lõhavere (Leole) linnuse puhul on tegemsit ainsa muinaslinnusega, mis on seostatav
konkreetse ajaloolise isikuga, Hendriku kroonikas käsitletud vanem Lembituga.
Lõhavere linnus on kolmel korral maha põlenud.
annaabi.ee 
