Sojauba
Rhizobium japonicum (Bradyrhizobium japonicum) mügarad. Enamik sorte on
sooja- ja niiskusenõudlikud ning neil on pikk kasvuaeg. Varajased sordid võivad
valmida ka Eestis.
Juba aastatuhandeid on sojauba olnud miljonite kaguaasialaste tähtsaimaks
valguallikaks. Legendid räägivad, et Põhja-Hiinas rännanud talumehed sõid
metsikult kasvava taime vilju, täites niiviisi oma kõhtu. Peagi saadi aru taime
tervistavast ja nälga peletavast toimest. Läänemaailmas oldi pikka aega
arvamusel, et soja on sobilik üksnes loomasöödaks ning vajalikud valgud
omastati jätkuvalt lihast, kalast või piimast.
Viimastel aastatel on Eestiski hakatud propageerima sojaoa tooteid, kuna sellel
arvatakse olevat tervendav mõju inimorganismile. Teadlased on kindlaks teinud,
et regulaarne sojatoodete söömine kiirendab ainevahetust, vähendab südame- ja
veresoonkonnahaigusi, alandab vererõhku ja kolesterooli ning on mitmetel
annaabi.ee 
